No vähemalt teoorias...
Kui eelmine esmaspäev sain mustrit kuduma, siis otsustasin, et nüüd iga päev natukene.
Aga läks nagu ikka...
Teisipäev ja kolmapäev läksid lennates, sest ei jõudnud poodi abivahendi järgi. Ega ka neljapäeval, aga siis lootsin, et laual on hästi palju asju ning vast on nii raske. Sidusin ennst siis laua külje kinni... Aga vist olin ikka nii tugev, et laud hakkas jalutama :-)
Reedel kammisin Bauhoffis, aga ikka ei leidnud neid ... Ma ei teagi, kuidas neid nimetatakse :-( Aga vaatsin toas ringi ning leidsin spinniratta ning sinna sain juba töö nööriga kinni siduda. Ja üle vaheliku oli kõik ilus. Töö läks nagu lennates. Kui oli teine vahelik, siis oli üks igavene lugemine ja vahtimine. sain aru, et lõngad lõdvad. Tegin pea mustrikorragi ära.
Aga siis panin ta ootele järgmiseks päevaks - laupäevaks-pühapäevaks.
Laupäeval oli ainult aega näidata Marisele. Aga pühapäeval võtsin taas kätte ning panin ruttu tagasi, sest mingi suur jama oli sinna sisse tulnud. Lootsin, et esmaspäeval koolitusel saan abi.
Ja nii see oligi. Õpetaja alustuseks panigi mul kõik korda. Kuidas see üks linane lõng nii keerdu oli läinud... Ruubiku kuubik on selle kõrval lapsemäng.. Aga korda saime ning ka nõuande, kuidas lõngad pingule sikudada. Esimene jõulupüha vist ongi üks vöökudumise päev... Enne küll vist aega pole.
Aga siis veel õpetati, kuidas üles luua ääremustrit ning kuidas lõpetada.
Tunnistusi ei saanud, aga need pidavat meile postiga saadetama.
Nii, et pange järjekorda, kes tahab vöösid saada. Kui oma valmis, siis peaks mõne veel ju tegema.
No comments:
Post a Comment